Santiago de Chiles ringi vaatamas

Santiago on väga euroopalik linn ja keskmiselt palju kobedam kui Buenos Aires. Tänavad on puhtad, autod sõidavad reeglite järgi. Santiagos elab ka umbes 5 miljonit inimest ja elu tundub siin isegi odavam, bensiin on odavam kui Eestis ja kolmandiku võrra odavam kui Argentiinas, taksosõit on odavam samuti, näiteks sisseistumise tasu on 0,4 eurot. Rahavahetamine toimub ülikiiresti ja eurosid saab ka hea kursiga vahetada mitte nagu Argentiinas. Santiago väike viga on see et siin pole ikoonilisi kohti mida tingimata peaks vaatama. Käisime Inimõiguste Rikkumise Muuseumis kus põhiliselt räägiti 1973 aasta putshist Tshiilis kus võimule tuli hunta eestotsas Pinochetiga, see on neile väga tähtis asi sest tuhanded inimesed jäid pärast kadunuks. Seina peal olid pildikesed inimõiguste rikkumistest üle maailma ja huvitaval kombel oli ka Eesti ära märgitud, rikkumised olevat toimunud aastatel 1940-1945. Päeval on sooja 20 ringis aga öösel 2-3 kraadi ainult, sellest hoolimata on õhtul tänavad, pargid ja pubid  inimesi täis, kell 10 õhtul oli paarikümneinimeseline järjekord alkoholipoes.

See siin on presidendipalee mida valvati hoolikalt, arvatavalt sama kus 1973 aastal president Salvador Allende langes.

Õhtul tõusime köisraudteega mäkke mille otsas oli Neitsi Maarja kuju.

Paavst Paul II kuju, hispaania keeles Pablo ;)

See siin ongi see köisraudtee kus ongi vagunid aga köie asemel on tross aga väga järsult läks üles. Üsna logu oli.