Internetiga on viimased kolm päeva üsna kehvasti olnud, nüüd saab jälle kirjutada. Osa seltskonda lendas lennukiga Põhja-Tshiilisse Atacama kõrbe vaatama aga mina otsustasin veidi raha kokku hoida ja bussiga tagasi BA-sse sõita, eks neid kõrbeid ole nähtud varemgi ja sealsamas Põhja-Argentiinaski. Bussipileti hind Santiagost Mendozasse oli samuti 30 euri nagu tulleski aga seekord oli sõiduklassiks "cama" tüüpi istmed nagu siin pildil näha on, ainult kolm istet ühes reas kõrvuti, sai kõvasti laiutada. Imelik oli seal see et mingeid konkse või nagisid polnud kuhu oma riideid saaks riputada, samuti polnud söömiseks mingit lauda. Maksekaardi kasutamisel on siin Tshiilis mingi jama, algul topivad nad kaardi ühte aparaati mille küljes on teine terminal kus algul pead nõustuma summaga ja pärast pin koodi panema aga seekord nagu ka varemgi ühes teises kohas kumbki minu kaart ei toiminud. Arvan et nad tegid seal ise midagi valesti aga hispaania keelest ju aru ei saa, pidin pileti eest cashis maksma.
Einepakikeses oli ka selllise nimega tee..
Päris äkiline kanjon oli siin.
Temperatuur oli väikeses miinuses ja ilusad mäed ümberringi.
Need kõik pildid on tehtud sealsamas piiripunktis kus kulus kokku oma 3 tundi. Eriti jama oli see et ühel meie reisijal olid kotis mingid asjad mis tollile ei meeldinud ja tema peale kulus vähemalt tund aega, pidi vist mingit tollimaksu maksma, kusjuures kõik tagumised bussid pidid ka ühe inimese pärast järjekorras ootama. Selle jama tõttu hilines buss Mendozasse tervelt kaks tundi, seal hüppasin kiirelt ühe teise bussi peale mis mind BA-sse viis aga kuigi see buss oli ka "cama", oli see üsna logu ja külm. See sõit kestis kokku oma 15 tundi sest buss tegi peatusi veel teistes linnades. Argentiinas maksekaardid toimivad ilusasti.
No comments:
Post a Comment