Tee viis mitte just läbi rahvuspargi kuid väga maalilise mägimaastiku. Aga pildid räägivad enda eest, nii vingeid kohti annab otsida. Kaugemal paistisd juba kergelt lumised mäed ja isegi üks täiesti lumega kaetud tipp
Nelja tuhande peal siinkandis lund veel ei ole, seega tipud peaks olema 5000 ringis.
Siis jõudsime kohta mille nimi eesti keelde tõlgituna oleks "Saatana kurk", siit kohast sai veel üles ronida ja edasi minna, kerge see just polnud aga ära tegime.
Ja kaunid mägimaastikud jätkusid veelgi.
Järgmine peatus- koht nimega "Amfiteater", umbes 50 meetrise läbimõõduga tasandik kaljude vahel ja hääl kõlas seal väga hästi.
Väga ilus värviline vaade orule.
Vau!
Mingid täiesti rohelise tüvega põõsad kõrbes.
Ai ai!
Pärastlõunal jõudsime Cafayetesee mis on Mendoza kõrval üks tähtsamaid Argentiina veinitootmiskeskusi. Ilus kena linnake kus on ka palju hosteleid ja veinidegusteerimiskohti, käisime kahes kohas veini maitsmas.
See siin on vanaaegne pudelile korgipanemise masin.
Ja siin sai 40 peeso ehk 2,5 euro eest maitsta nelja veini.
Teel ööbimiskohta sai ühes fincas veel laamadega tutvutud, väga lähedale ei julgenud minna, äkki sülitab.
Need asjandused on tehtud ärakuivanud kaktusest, üsna puidu moodi.
Ööbisime Benemi linnakeses mingis hostelis, peab ära märkima et nii tolmust tuba milles me seal ööbisime pole ma eales varem näinud, tekki kloppides lendas tolmu nagu pool aastat puhastamata põrandavaibast. Täielik tolmuallergia tekkis.
No comments:
Post a Comment