Mendozas oli plaanis auto rentida ja põhja poole sõita, huvitaval kombel on siin kõik autorendifirmad ühel tänaval umbes 50 meetrisel lõigul kahel pool teed, kokku umbes kümme firmat. Võtsime siis kõigist pakkumised ja lõpuks sai võetud auto Avisest kui kõige soliidsemast firmast ja seal sai ka kaardiga maksta, teistes oleks pidanud sularahas maksma ja sularaha meil just väga palju pole. Siin Mendozas on juba palju soojem, päeval üle 20 kraadi ja päike sinises Andide taevas, mõned Andide lumised tipud paistavad ka siia kätte. Mitte kaugel asub ka kogu Ameerika kõrgeim tipp Aconcagua, umbes 6900 meetrit. Rendiautoks saime Chevrolet Classicu ehk teiste sõnadega Opel Corsa millele on suurem pagasnik juurde keevitataud. Üllatavalt suur pagasiruum ja üllatavalt palju jalaruumi tagumisel istmel, ainult laiust oli vähevõitu seega sobilik 4-le inimesele. Tee ääres paistsid kohalike farmitööliste majad ja ega need kiita polnud, savitellistest ehitatud, ei mingeid mugavusi. Kasvatati põhiliselt viinamarju aga kuna praegu on talv siis olid kõik puud raagus, sooja oli küll 25 kraadi aga vihma tuleb siin alles alates septembrikuust. Tee ääres olid sellised majapidamised, üsna trööstitud nägid välja
San Agustini on Mendozast oma 400 kilomeetrit, kohale jõudsime umbes nelja paiku ja lähedalolevad rahvuspargid olid juba sulgemisel, seega tänaseks kõik. Öömajaks sai mingi hostel, nali oli see et selles Agustini linnakeses praegusel kellaajal enam kuskilt süüa ei saanud, mõned söögikohad pidid avatama kümne paiku õhtul. Tegime ise hostelis süüa ja hosteli admin tegi ka kuulsat argentiina rahvusjooki matet ja näitas kuidas seda juuakse, imetakse läbi väikese torukese.
No comments:
Post a Comment